Saulepi piirkond asub endise Varbla valla, nüüdse Lääneranna valla, edelaosas ja hõlmab 9 küla: Vaiste, Saare, Maade, Kulli, Õhu, Rädi, Saulepi, Matsi ja Raespa. Lõunast ja läänest piirneb Saulepi kant Läänemerega.
Piirkonda läbib Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaantee. Saulepi piirkonna keskus asub Kulli külas, selle kaugus vallakeskusest on 7,5 km ja naabervalla keskusest, Tõstamaa alevist 14,5 km. Maakonnakeskusesse Pärnusse on 62,5 km.
Asustus on kogunenud eelkõige riigimaantee lähedusse.
Varem oli Eesti jagatud kahte ossa. Põhjapoolne osa Eestist kuulus Eestimaale ja lõunapoolne Liivimaale. Varbla kandis kulges Eestimaa ja Liivimaa piir Vaiste ja Kastna vahelt. Geograafiliselt on Saulepi kuulunud aina äärealadele, olgu see siis Eestimaa, Läänemaa või Pärnumaa alluvuses.
Esimesed leiud inimtegevusest Varbla kandis on neoliitikumi ajastust (2 – 3000 aastat e.m.a). Pronksiajast on vaid üksikuid leide. Kui vaadata noorema rauaaja (10.-13. saj.) kalmistute kaarte Eestis, siis Lihulast lõuna poole (Varbla aladel) kalmistuid leitud pole. Saulepi alade pisut kõrgematel kohtadelt on siiski leitud muinasaegseid matmispaiku ja ohvrikive. Võrreldes naabruses asuvate Hanila ja Tõstamaa aladega, on aga leiud vähesed. „Liivimaa Kroonika“ Varbla kohanime ei sisalda.
Praegu jääb Saulepi piirkond Pärnu maakonna Varbla valda. Nii pole see aga varem olnud. Alates 1228.a. kuulusid Saulepi alad Saare-Lääne piiskopkonna Hanila kihelkonda. Seega allus Saulepi kant siis Liivi ordule pealinnaga Riias. Varbla mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1426. Varbla kihelkond moodustati eraldiseisva üksusena 1611.a. Aastast 1559 läks Saulepi kant Taani riigi koosseisu. Seejärel kuulus Lääne maakonna Lihula lääni Hanila kiriku alluvusse. Tegelikult kuulusid Saulepi alad Varbla (Wärpel) mõisa alluvusse. Kirja pandi kohad aga kirikute (koguduste) järgi. Nii kuulusid ka varbla mõisa maal elavad inimesed Hanila Varbla Püha Urbanuse kiriku kogudusse (pastoriks siis Hanila koguduse pastor Berner). Aastatel 1629-1710 kuulusid Saulepi alad Rootsi kuningriigi valdustesse. Seejärel valitses seda kanti Vene tsaar ja Saulepi piirkond kuulus Eestimaa kubermangu.
Varbla alla kuulusid tol ajal järgnevad külad: Varbla mõis, Axi küla, Mälliküla, Helmküla, Hebse küla, Õhuküla, Saare küla, Palatu, Rasepä, Sorria, Habse küla ja Raudeküla. Mainitud oli ka Saulepi (saksakeelse nimega Saulep). Vaistest peeti siis arvestust eraldi. Seega Vaiste (Waist) tol ajal veel Varbla valdustesse ei kuulunud, seal oli oma mõis. Vaistes leidus Legenda (Lehenda) küla ja mõis. Samas kuulus Vaiste Hanila ja Varbla kiriku alluvusse.
Aastal 1932 kuulusid Saulepi alla küladest Saare, Häbs, Rasepp, Kully ja muud. Nagu näha muutub kohanimede kirjapilt pidevalt. Osaliselt on süüdi see, et kirjaoskus oli kehv. Teiseks see, et kirjutati kuulmise järgi.
Vaistes oli kirjas vaid 8 peremeest kui Saulepis oli peremehi vähemalt 15.
Aasta 1750 revisjonis, kui Varbla mõisahärraks oli Magnus Reinhold von Nasacken, olid Varbla ja Saulepi pandud samasse nimekirja, aga loendatud eraldi. Kulli inimesed olid seekord loendis Varbla all. Saulepi alla kuulusid Saare, Pallato, Rahesepp, Sorga ja Haaps.
Aasta 1765 revisjoni nimekirjad olid esimesed, kus talude ja külade nimed olid loetavalt kirjutatud. Siis kuulusid küladest Saulepi alla Saare, Palatu, Kulli, Rahesep, Sorja ja Haaps. Varblas leidus küla nimega Hääps ja Saulepis küla nimega Haaps.
Alates aastast 1782 hakati teostama rahvaloendusi ehk koostati hingerevisjonid. Siis anti esmakordselt taludele nimed, mis jäid kasutusele ka edaspidi. Alates sellest revisjonist hakati kirja panema ka naisi ja lapsi ning elanike vanust.
Saulepi mõis eraldus Vana-Varbla mõisast aastal 1797. Kaks aastat hiljem eraldus Varbla mõisast ka Uue-Varbla mõis ja sellest ajast alates on kasutusel nimetused Uue-Varbla ja Vana-Varbla (Neu-Werpel ja Alt-Werpel). Eesti mõisaportaali (www.mois.ee) andmetel on eksisteerinud ka Saulepi kõrvalmõis Orassaare (Orrasaar), mis asus Matsi külast pisut lõunapool. Saulepi mõisa viimaseks mõisnikuks oli Harry Norrmann.
Esimese pastori said Hanila ja Varbla kihelkonnad aastal 1611. Varbla Püha Urbanuse kirikut on esmakordselt mainitud 1638. 1803.a ehitati uus puukirik, mis aga 1860 a. sisse langes. Kivist Varbla kirik on ehitatud 1860-1861, täiendatud 1898. Saulepis kirikut olnud pole. Lähimad kirikud Varblas ja Tõstamaal, hiljem õigeusukirik Kastnas. Õigeusku Saulepi rahvas ennast massiliselt ei muutnud.
Kuna aga kirikud olid suhteliselt kaugel, siis peeti pühapäevakoole Saulepis pikka aega Madise talus. Lõpuks võttis tolleaegne talu peremees Hendrik Habicht 1937.a. endale pähe, et külla tuleks ehitada palvemaja ja kinkis oma maast selleks 3000m2.
Aastal 1891 toimus mõisavaldade liitmine ning Saulepi, Uue-Varbla ja Vaiste mõisavaldadest ning Varbla kirikuvallast moodustati Saulepi vald. Vallamaja asukohaks sai Kulli küla ning sellest ajast hakati Kulli külas asuvaid asutusi valla järgi nimetama.
Varbla vald moodustati 1936.a. Paadrema ja Saulepi vallast ning Massu, Paatsalu ja Veltsa valla osadest. Saulepi vald likvideeriti 31.03.1939. Väike osa liideti Tõstamaa vallaga ja enamus külasid arvati uue loodava valla koosseisu.
Aastal 1945 moodustati Kulli külanõukogu, kuhu kuulusid Vaiste, Saare, Raespa, Saulepi, Matsi, Haapsi, Rädi, Õhu, Maade, Massumetsa, Kilgi ja Kulli külad. 1950.a. kaotati valla kui haldusüksuse nimetus ja nii tuli ka Varblast külanõukogu. Kulli külanõukogu likvideeriti 1954, mil see liideti Varbla külanõukoguga.
Aastani 1961 kuulus Varbla külanõukogu territoorium Lihula rajooni koosseisu. Seejärel läks Varbla Pärnu linna piirkonna koosseisu ja 1963.a. Pärnu rajooni koosseisu. Varbla valla nimetus ja omavalitsuslik staatus taastati 17.juunil 1992 ja vald jäi Pärnu maakonna koosseisu.
Mõningaid leheuudiseidPostimees 06.aprill 1935
Pealkiri: Uusi avalikke ehitisi Läänemaale.
Saulepisse ehitatakse jälle uus vallamaja ühes rahvamajaga, millise ehitusviisi juure saavutatakse suurt kulude kokkuhoidu maja ehituses, kui ka ülalpidamise kuludes. Samuti tuleb tänavu ümberehitamisele Saulepi vanadekodu ja Varbla algkoolimaja.
Postimees 03.veebruar 1936
Pealkiri: Kahe venna veretöö. 71-aastase rauga julm tapmine. Tapetu poeg pääsis surmast viimasel hetkel. Mõrtsukad tabati.
Lääne-Saare kriminaalpolitsei selgitas nüüd täielikult julma mõrtsukatöö, mis toimus Läänemaal Saulepi valla Rädi külas. Karjamaal leiti tapetuna Hans Kussmann,………….
Postimees 10.märts 1933
Pealkiri: Piiritusevedu maksis elu. Salakaubavedaja sai surma tulevahetuses piirivalvega.
Vaiste piiripunkti lähedal sai tulevahetuses piirivalvuritega surma salapiirituse vedaja Martin Paldis. Üks salakaubavedaja pääses põgenema, kuna teine (Junkur) leiti haavatuna. Teelt leiti 10 10-liitrist plekknõu piiritusega, mis salavedajate poolt maha jäetud. (Lühikokkuvõte)
Postimees 02.aprill 1936
Pealkiri: Raudtee alla võõrandatud maid.
A.-S. „Eesti Saeveskidele“ võimaldati töö jätkamine. Vabariigi valitsuse kolmapäevasel koosolekul vaadati läbi maade sundvõõrandamise seadus Vaistelahe – Mõtsu kitsaroopalise metsaveo raudtee alla. Sellega sundvõõrandatakse riigile Läänemaa, Saulepi valla piirides Vaistelahe – Mõtsu kitsaroopalise metsaveo raudtee alla 35 eraomanduslikust kinnisvarast maad kuni 16 ha. ….
Veel 1930-ndail aastail oli Vaistes sadam, mille kaudu veeti välja metsamaterjali. Selle transpordiks oli Varbla metsadesse ehitatud raudtee. Samal ajal olid Vaistes ka saeveski ja tärpentiinivabrik.
Saulepi piirkonna kollektiviseerimine algas 1949.a. Moodustati mitmed kolhoosid: „Murrang“, „Vaisterand“, „Kajak“ ja „Saare“, mis hiljem ühinesid. Hiljem tegutsesid Saulepi aladel „Jõud“, „Täht“ ja „Varbla“
Koostanud Vahur Joala
Kasutatud materjalid:
„Eesti esiajalugu“
www.eha.ee (Eestimaa kubermangu valdade register 1866-1917)
www.eha.ee/saaga (Vakuraamatud, kirikuraamatud, revisjonid jne.)
www.mois.ee
wikipedia
Postimees 1932-1936.a
Varbla vald; brosüür
Kulli küla, Varbla